TARTU, ESTONIA

Tänapäeval peetakse vähest kehalist aktiivsust ja maitsva toidu kerget kättesaadavust peamisteks teguriteks, mis on soodustanud ülekaalulisuse levikut kogu maailmas. Ent kuigi me kõik puutume kokku peaaegu sama keskkonnaga, ei kannata igaüks meist ülekaalulisuse või rasvumise käes. Mõnel inimesel on geneetiline soodumus ülekaaluliseks muutuda näiteks sellepärast, et tal on aeglane ainevahetus ja tema organism põletab rasvu vähem. Mitmes teadusuuringus on kirjeldatud pärilikkuse osa ülekaalulisuse tekkes ning selgitatud geen-geeni, geenide-keskkonna ning geenide-dieedi koostoimet ülekaalulisuse tekke ja kaalu langetamise mõjutajana. Uuringute alusel on meie genoomis leitud teatavad geneetilised variatsioonid, nn ühenukleotiidsed polümorfismid (SNPd), mille tuvastamine aitab selgitada, kuidas meie organism teatud dieetidele ja/või treeningutele reageerib.

Kehakaalu ohjeldamise geneetiline test (KOGT) võimaldab hinnata, milline on sobivaim kehakaalu langetamise viis. Testi aluseks on kaheksa usaldusväärsete teadustööde põhjal välja valitud SNPd seitsmes erinevas geenis. Nende genotüüpe arvestades on võimalik välja töötada personaliseeritud programm kehakaalu ohjeldamiseks.

Kehakaalu ja kehamassiindeksiga seotud geenid

FTO (ingl fat mass and obesity-associated protein) on geen, mis kodeerib geene modifitseerivat ensüümi. Ülekaalulistel inimestel on FTO tase rasvkoes kõrgem. Selle geeni variatsioonid on tihedalt seotud kehamassiindeksiga ning FTO riskialleeliga inimestel on kehakaalu tõusu põhjuseks just rasvkoe (mitte lihas- ega luumassi) suurenemine. FTO geeni riskialleelidega inimeste keskmine kehakaal on riskialleelita inimestest u 3 kg suurem. TTgenotüübiga võrreldes on AT-genotüübiga isikutel 30% ning AA-genotüübiga isikutel 70% suurem risk ülekaalulisuse tekkimiseks.

MC4R (ingl melanocortin 4 receptor) geeni seostatakse kaasasündinud rasvumisega ning varasemad uuringud näitavad selle geeni tugevat seotust perekondliku ülekaalulisusega. Ligikaudu 70% inimese ülekaalu tekkimise tõenäosusest on pärilik. MC4R geen kirjeldab seega inimese pärilikku eelsoodumust kehakaalu suurenemiseks. C-alleeliga inimeste KMI on keskmiselt 0,22 ühikut suurem kui T-alleeliga isikutel. MC4R geeni seostatakse ka suurenenud vööümbermõõduga ning täiskõhutunde tekkimise reguleerimisega.

TMEM18 (ingl transmembrane protein 18) geen on seotud nii kehakaalu kasvuga kui ka teist tüüpi diabeedisuurenenud riskiga. Inimestel, kellele esinevad TMEM18 riskialleelid ja kes on ülekaalulised, on palju suurem oht haigestuda teist tüüpi diabeeti. Teatud TMEM18 geenivariandid on aga ülekaalulisuse eest kaitsva toimega.

Ainevahetuse ja rasvade põletamise efektiivsusega seotud geenid

FABP2 (ingl fatty acid-binding protein) on valk, mis mängib olulist rolli pika ahelaga rasvhapete transpordis ja ainevahetuses ning reguleerib rasvade imendumist peensoole epiteelirakkudes. Riskialleeli esinemine FABP2 geenis on seotud suurenenud KMI ning keha rasvasisalduse, kõhurasva ja ülekaalulisusega. C-alleeliga isikutel aitab väikese kalorsusega dieet (1520 kcal päevas) ja aeroobne treening (kolm korda nädalas) palju kiiremini rasva massi, kolesterooli ja leptiini (energiatarbimist reguleeriva hormooni) taset alandada. ´

PPARG (ingl peroxisome proliferator-activated receptor gamma), on valk, mida esineb väga palju rasvarakkudes ning see on tähtsal kohal rasvarakkude kujunemisel ja lipiidide (rasvade) metabolismis. Selle geeni variatsioonid (polümorfismid) on seotud teist tüüpi diabeedi tekkega. C-alleeliga inimestel on suurenenud KMI, tugev seos KMI ja rasva tarvitamise vahel ning nad on suure ülekaalulisuse riskiga. G-alleeliga inimestele sobib paremini Vahemere maade dieet.

ADRB2 (ingl beta-2-adrenergic receptor) polümorfismid Arg16Gly (rs1042713) (I) ja Gln27Glu (rs1042714) (II) ehk beeta-2-adrenergiline retseptor on rasvarakkude pinnal olev valk, mis mobiliseerib stressihormoonide vallandumise järel (näiteks sporti tehes) rasvarakkudes oleva energia. Need kaks variatsiooni aitavad hinnata, kui hästi hakkab organism rasvu põletama. Geeni mõlemad G-alleelid on seotud ülekaalulisuse, kõhuõõne rasvumise ja raskendatud kaalulangetamisega.

Rasvumise ennetamiseks/vähendamiseks vajaliku kehalise aktiivsuse tasemega seotud geenid

ADRB3 (ingl beta-3 adrenergic receptor) variandi mõju rasvumisele muutub sõltuvalt kehalisest aktiivsusest. G-alleeliga inimestel on istuva eluviisi korral kehamassiindeks suurem. Ülekaalulisuse riski vähendamiseks on G-alleeliga inimestel soovitav mõõdukas kehaline aktiivsus (üle 13 aktiivse tunni nädalas). A-alleeliga inimestel on kergem kaalu langetada ja ülekaalulisuse riski vähendamiseks piisab juba väiksemast kehalisest aktiivsusest.

Allikas: Sports Gene OÜ